ma võiksin kirjeldada
kuidas curacao pikima silla nimi on
"meie kiikuv vanadaam"
ja kuidas üle tema lahte ületades
ei ületa sa küll ennast
aga midagi sellepoolest
aga
aga ma ei oska
"meie kiikuv vanadaam" on otsetõlge ühest artiklist
ma pole curacaol kunagi käinud
ja kuigi olin vanasti kindel
et jõuan igasse kohta maailmas
enam ma sellesse ei usu
kui ärkad igal hommikul samas kohas
ei saa maailma bingol isegi nurkasid täis
vahel kahtlen selleski
et kunagi kosmosesse jõuan
nii et lepi kirjeldusega
tallinna magistraaliäärsetest kõnniteedest
argipäeva hommikul
pelgalt nende pinnalt võiks arvata
et linn on välja surnud
kui inimesed minust bussides ja maasturites mööda ei kihutaks
pelgalt nende viimaste pinnalt võiks arvata et olen eksootiline loom kõrbes
keda teised safaril turvalisest kaugusest jälgivad
nii et lepi kirjeldusega narva maanteest
kus keegi ei kuule
hõigun möödukas tempos sõidutee suunas
oma krediitkaardi esi- ja tagaküljenumbreid
õhtul koju jõudes kontrollin
taas ei ühtegi ostu
mitte keegi ei hoolinud
lepi kirjeldusega märtsist
mil lund aina langeb ja langeb ja langeb ja ma ei saa hingata olen liiga lühike
üleni hanges ma rehman edasi ja edasi ja edasi ja tunnel mu taga täitub iga sammu järel uuesti lumega
mu pea valutab sest lumi on liiga raske ma olen nagu hõimunaine kes kannab korvi pea peal aga mina
ma kannan kogu linna
lund aina langeb ja langeb on
aprill kas sa lepid selle kirjeldusega
kas sa lepid
No comments:
Post a Comment