kaheksajalal on
kolm südant
üheksa aju
ja dna
mida pole võimalik võrrelda ühegi teise elusolendiga
aga ometi elab ta kuni kaks aastat
see on üüratu raiskamine
nii noorelt vajub ta märga hauda
oma üheksa hiiglasliku nupuka ajuga
need on lihtsalt faktid tema kohta
mis kõlavad kui luuletus
sama sinuga
üks süda
üks aju
su dna on peaaegu sama kui mul
keskmiselt on iga inimene
99,9% teine inimene
ma tunnen täpselt samu asju kui sa
samal ajal samadel põhjustel
ma olen lahtine raamat
mille sa oled ise kirjutanud
või see ei ole see kuidas teadus töötab
ma olen lihtsalt loll tüdruk kes vaikib
meeste vestluste ajal
kelle väärtus langeb iga aasta
iga söödud faking maiuspala kommiga
teadlased arvavad et evolutsioon
pani kaheksajala genoomi ürgsesse blenderisse
ja vajutas nuppu
autosoomid gonosoomid
geenijupid segatud kaerapiimaga
ei mingit korrapära ei mingit loogikat
tbh sama
ibid etc
viimati kui me päriselt rääkisime
lootsin ma jääda lumevangi
aga sadas ainult vihma
ja see oli nii ammu
et ma eksiksin ära linnas
kus me tollal elasime
lihtsalt faktid meie kohta
ei kõla vist suurt millegi moodi
6: karpaaltunnel/kantseliit
kui sa küsid miks
ma enam luuletusi ei kirjuta
siis seetõttu et õues on nii
kuradima külm ja ma kirjutan
ainult oma telefoni
kõndides
kui mu käed on punased
ja karedad
siis ilmselgelt oli mul hommikul
hea mõte
toas arvuti taga kirjutades
pean alati perele raha teenima
mul pole aega luuletusteks
higistan terve päeva
raiudes klahvidest välja
sõnu mida kalli hinnaga maha müüa
ja osta nende eest lauale leiba
oma kallile naisele
ja meie viiele lapsele
mu töömehekäed on hästi hooldatud
karpaaltunnel ja kantseliit
kirjutan ma õues
ühelt objektilt teisele liikudes
nii et kui mu käed on karedad ja punased
siis need on mu luuletajakäed
ära väga ehmu
ma enam luuletusi ei kirjuta
siis seetõttu et õues on nii
kuradima külm ja ma kirjutan
ainult oma telefoni
kõndides
kui mu käed on punased
ja karedad
siis ilmselgelt oli mul hommikul
hea mõte
toas arvuti taga kirjutades
pean alati perele raha teenima
mul pole aega luuletusteks
higistan terve päeva
raiudes klahvidest välja
sõnu mida kalli hinnaga maha müüa
ja osta nende eest lauale leiba
oma kallile naisele
ja meie viiele lapsele
mu töömehekäed on hästi hooldatud
karpaaltunnel ja kantseliit
kirjutan ma õues
ühelt objektilt teisele liikudes
nii et kui mu käed on karedad ja punased
siis need on mu luuletajakäed
ära väga ehmu
5: novaja tšernogooria
uus-mustamäe varsti tulekul
teavitav plakat on juba üleval
uus-mustamäe ja sealt edasi
asendatakse kõik linnajaod
nende uute versioonidega
aga inimesed neis jäävad samaks
võimalik et nad isegi ei saa aru
et nad ei ela enam vanades kohtades
et neile on saadaval värskendus
et ühel päeval nad peavad end taaskäivitama
kuigi nad on seda nii kaua edasi lükanud
võimalik et seejärel
nad enam ei lähegi tööle
vaid laotavad uus-mustamäe basseinide kõrvale päevituslina
4: u do
udu ei haara linna vangistusse
udu teeb meid vabaks
me saame lõpuks ometi liikuda nii
nagu me oleme alati tahtnud
hämmingus
aeglaselt
ebakindlalt
juba unustamas milline linn varem välja nägi
teadmata kas on võimalik et ta kunagi endiseks tagasi saab
udus ma peaaegu julgeksin sind puudutada
ja seejärel mitte vabandada
sest udu teeb mind vabaks
ja sina ka
u du u du u du
udu teeb meid vabaks
me saame lõpuks ometi liikuda nii
nagu me oleme alati tahtnud
hämmingus
aeglaselt
ebakindlalt
juba unustamas milline linn varem välja nägi
teadmata kas on võimalik et ta kunagi endiseks tagasi saab
udus ma peaaegu julgeksin sind puudutada
ja seejärel mitte vabandada
sest udu teeb mind vabaks
ja sina ka
u du u du u du
3: eesti kakssada
las see
kuidas ma kunagi kommis peaga
muusikafestivalil tantsisin
jookseb mu lastelaste dnasse
ja meenub neile esimesel lasteaiapäeval
eesti hümni kuuldes
las nad tunnevad end osana
oma vanavanemate iidsest kombest
pärimusmuusikast tumedadest aegadest
mil me veel ei teadnud
et lendavaid autosid küll ei tule
aga kõik muu
kõik muu küll
las see jookseb nende dnasse
ainsa praktilise oskusena mis mul neile kaasa anda on
põlvest põlve kantava retseptina
et neil oleks midagi pidupäeval lauale panna
kuidas ma kunagi kommis peaga
muusikafestivalil tantsisin
jookseb mu lastelaste dnasse
ja meenub neile esimesel lasteaiapäeval
eesti hümni kuuldes
las nad tunnevad end osana
oma vanavanemate iidsest kombest
pärimusmuusikast tumedadest aegadest
mil me veel ei teadnud
et lendavaid autosid küll ei tule
aga kõik muu
kõik muu küll
las see jookseb nende dnasse
ainsa praktilise oskusena mis mul neile kaasa anda on
põlvest põlve kantava retseptina
et neil oleks midagi pidupäeval lauale panna
2: kallis naaber rongis
ma tahan elada kõikides kohtades korraga
olla pidevalt teel
olla su nihelev vihavaenlane rongis ja bussis ja lennukis
see inimene kes kotist vett otsides sind küünarnukiga lööb
kes magades kogemata su õlale vajub
kes ajab sulle kohvi peale
kes on kogu aeg mitmes kohas korraga
kes rööprähkleb üle sinu ja
heidab oma jala hajevil üle su põlve
kuigi sa pole ta peika
kuigi ta peikad on mitmes kohas
korraga
ma tahan olla ta
sest ühest isikust on ilmselgelt vähe
kui sa tahad olla seal kus pole mitte kedagi
kus küla on tühjaks jäänud
ainult mõnes üksikus raamatus
veel igatsetakse endiseid aegu
kus lapsed jooksid ja jooksid ja jooksid
ega tulnud enam kunagi tagasi
ja kui ma tahan olla noor igavesti
ühes kohas nii hooletult siidripudel käes
ja kui ta tahab olla välismaal
sest me kõik tahame
aga ma ei tea täpselt kus
aga sa pead seal olema
nii et andesta kui ma togin sind jalaga
kallis naaber rongis
ja ma vabandan
ta tõesti vabandab
aga sa ohkad ja paned klapid pähe
ja ma nihelen ja nihelen ja nihelen
aga nihkeid
neid ei toimu
olla pidevalt teel
olla su nihelev vihavaenlane rongis ja bussis ja lennukis
see inimene kes kotist vett otsides sind küünarnukiga lööb
kes magades kogemata su õlale vajub
kes ajab sulle kohvi peale
kes on kogu aeg mitmes kohas korraga
kes rööprähkleb üle sinu ja
heidab oma jala hajevil üle su põlve
kuigi sa pole ta peika
kuigi ta peikad on mitmes kohas
korraga
ma tahan olla ta
sest ühest isikust on ilmselgelt vähe
kui sa tahad olla seal kus pole mitte kedagi
kus küla on tühjaks jäänud
ainult mõnes üksikus raamatus
veel igatsetakse endiseid aegu
kus lapsed jooksid ja jooksid ja jooksid
ega tulnud enam kunagi tagasi
ja kui ma tahan olla noor igavesti
ühes kohas nii hooletult siidripudel käes
ja kui ta tahab olla välismaal
sest me kõik tahame
aga ma ei tea täpselt kus
aga sa pead seal olema
nii et andesta kui ma togin sind jalaga
kallis naaber rongis
ja ma vabandan
ta tõesti vabandab
aga sa ohkad ja paned klapid pähe
ja ma nihelen ja nihelen ja nihelen
aga nihkeid
neid ei toimu
1: chrome firefox safari
ma võiksin kirjeldada
kuidas curacao pikima silla nimi on
"meie kiikuv vanadaam"
ja kuidas üle tema lahte ületades
ei ületa sa küll ennast
aga midagi sellepoolest
aga
aga ma ei oska
"meie kiikuv vanadaam" on otsetõlge ühest artiklist
ma pole curacaol kunagi käinud
ja kuigi olin vanasti kindel
et jõuan igasse kohta maailmas
enam ma sellesse ei usu
kui ärkad igal hommikul samas kohas
ei saa maailma bingol isegi nurkasid täis
vahel kahtlen selleski
et kunagi kosmosesse jõuan
nii et lepi kirjeldusega
tallinna magistraaliäärsetest kõnniteedest
argipäeva hommikul
pelgalt nende pinnalt võiks arvata
et linn on välja surnud
kui inimesed minust bussides ja maasturites mööda ei kihutaks
pelgalt nende viimaste pinnalt võiks arvata et olen eksootiline loom kõrbes
keda teised safaril turvalisest kaugusest jälgivad
nii et lepi kirjeldusega narva maanteest
kus keegi ei kuule
hõigun möödukas tempos sõidutee suunas
oma krediitkaardi esi- ja tagaküljenumbreid
õhtul koju jõudes kontrollin
taas ei ühtegi ostu
mitte keegi ei hoolinud
lepi kirjeldusega märtsist
mil lund aina langeb ja langeb ja langeb ja ma ei saa hingata olen liiga lühike
üleni hanges ma rehman edasi ja edasi ja edasi ja tunnel mu taga täitub iga sammu järel uuesti lumega
mu pea valutab sest lumi on liiga raske ma olen nagu hõimunaine kes kannab korvi pea peal aga mina
ma kannan kogu linna
lund aina langeb ja langeb on
aprill kas sa lepid selle kirjeldusega
kas sa lepid
kuidas curacao pikima silla nimi on
"meie kiikuv vanadaam"
ja kuidas üle tema lahte ületades
ei ületa sa küll ennast
aga midagi sellepoolest
aga
aga ma ei oska
"meie kiikuv vanadaam" on otsetõlge ühest artiklist
ma pole curacaol kunagi käinud
ja kuigi olin vanasti kindel
et jõuan igasse kohta maailmas
enam ma sellesse ei usu
kui ärkad igal hommikul samas kohas
ei saa maailma bingol isegi nurkasid täis
vahel kahtlen selleski
et kunagi kosmosesse jõuan
nii et lepi kirjeldusega
tallinna magistraaliäärsetest kõnniteedest
argipäeva hommikul
pelgalt nende pinnalt võiks arvata
et linn on välja surnud
kui inimesed minust bussides ja maasturites mööda ei kihutaks
pelgalt nende viimaste pinnalt võiks arvata et olen eksootiline loom kõrbes
keda teised safaril turvalisest kaugusest jälgivad
nii et lepi kirjeldusega narva maanteest
kus keegi ei kuule
hõigun möödukas tempos sõidutee suunas
oma krediitkaardi esi- ja tagaküljenumbreid
õhtul koju jõudes kontrollin
taas ei ühtegi ostu
mitte keegi ei hoolinud
lepi kirjeldusega märtsist
mil lund aina langeb ja langeb ja langeb ja ma ei saa hingata olen liiga lühike
üleni hanges ma rehman edasi ja edasi ja edasi ja tunnel mu taga täitub iga sammu järel uuesti lumega
mu pea valutab sest lumi on liiga raske ma olen nagu hõimunaine kes kannab korvi pea peal aga mina
ma kannan kogu linna
lund aina langeb ja langeb on
aprill kas sa lepid selle kirjeldusega
kas sa lepid
Subscribe to:
Comments (Atom)
-
kui sa küsid miks ma enam luuletusi ei kirjuta siis seetõttu et õues on nii kuradima külm ja ma kirjutan ainult oma telefoni kõndides ...
-
kaheksajalal on kolm südant üheksa aju ja dna mida pole võimalik võrrelda ühegi teise elusolendiga aga ometi elab ta kuni kaks aastat...